Andmeid ja fakte Lorenz von Ehren’i puukooli kohta

Asukohad

Ettevõtte kontseptsioon

Alates 1993. aasta oktoobrist asub Lorenz von Ehren’i puukooli peakontor Hamburgis Marmstorfi linnaosas. Ettevõtte 11 hektari suurune maa-ala paikneb mitmete puukasvatusalade vahetus läheduses, silmas on peetud nii ettevõtte majandamise kui ka ökoloogilisest seisukohast olulisi aspekte. Asukoha teeb soodsaks ka Hamburg-Hannoveri (A7) ja Hamburg-Bremeni (A261) kiirteede lähedus. Peakontori asukoha valikul lähtuti põhimõttest luua ökoloogiliselt suundarajav objekt. 2000. aastal tunnustati nõustamiskeskust „Ülemaailmse Expo-projekti“ tiitliga.

Tootevalik

Meie toodang:

• alleepuud tüve ümbermõõduga 14 – 16 cm kuni > 140 cm
• okaspuud
• rododendronid
• igihaljad puittaimed
• ilupõõsad
• kujundatud võraga puittaimed
• puuviljapuud

Tarnime kogu tootevaliku:
alleepuud, kujundatud võraga puittaimed, põõsad, rododendronid, roosid, pinnakattetaimed, puuviljapuud, puhmastaimed ja Vahemere-äärsed taimed.

Turustamine:

hulgikaubandus: umbes 95 %
jaemüük: umbes 5 %

Kliendisegmendid vastavalt osakaalule:

• Aia- ja maastikuarhitektid
• kohalikud omavalitsused
• aiakujundajad ja –planeerijad
• puukoolid
• üksikisikud
• investorid

Täislastitud veokeid aastas: ca 1000
Eksportriigid vastavalt osakaalule:

• Inglismaa/Iirimaa/Šotimaa
• Venemaa
• Prantsusmaa
• Šveits
• Ukraina
• Skandinaavia
• Beneluxi maad
• Austria

Ekspordi osakaal: ca 40 %

Tooted

Vanasõna ütleb, et vanu puid ei saa ümber istutada. See ei kehti aga Lorenz von Ehren’i kohta. Puukool kasvatab puid kuni võimalikult suurte ümberistutamise mõõtmeteni. Tõsi, vanu puid ei ole kerge ümber istutada, see eeldab töömahukat ettevalmistust. Iga kolme kuni nelja aasta järel istutatakse puukoolis kõik puud ümber.
Selle protsessi käigus lõigatakse taime juured tagasi, et puu kasvataks tüve lähedale narmasjuuri. Kuna puu toitub tegelikult narmasjuurte kaudu, on nende olemasolu puu kasvamise seisukohalt väga oluline. Pidev ümberistutamine tagab isegi suurte puude juurdumise.

Seejuures ei sea piiranguid mitte taime suurus, vaid transportimise võimalus. Suurimad puud, mida Lorenz von Ehren on turustanud, on kuni 15 meetri kõrgused, tüve ümbermõõduga kuni 1,4 meetrit ja kaaluga kuni 10 tonni. Suurte puude transportimiseks töötas ettevõtte välja ja ehitas endale spetsiaalsed veokid, millega saab puid vigastusteta kohale viia ja ka istutada. Need veokid on varustatud muuhulgas näiteks istutusaugu kaevaja, pinnasepuuri, istutusseadme, tõstuki ja lõikuriga. Oluline tööetapp on ka puude lõikamine. Sellega tegeldakse erinevatel aastaaegadel olenevalt lõikamise eesmärgist (kasvamine, võra kujundamine, jne).

Keskkonnakaitse

Me kasutame oma kasvatusaladel juba palju aastaid praktilisi keskkonnakaitsemeetmeid. Pinnase struktuuri kaitseks ja parandamiseks külvatakse roheväetistaimi nagu näiteks raps, tatar ja põldsinep. Selle tulemusel:

• umbrohumürkide kasutamine langeb kuni 80 %
• vari vähendab pinnase kuivamist
• pinnas on kobestatud kuni 80 cm sügavuseni
• pinnas laseb vett paremini läbi
• vegetatsiooniperioodil ei vaja pinnas rohkem töötlemist
• pinnase struktuur paraneb
• tänu pinnase ühtlasele temperatuurile ning
• hapniku- ja niiskussisaldusele on selles soodne mikrokliima
• kultuurtaimed kasvavad jõudsalt ning umbrohu kasv
• pidurdub
• rohkem orgaanilist massi → tekib huumus
• energia taastatakse keskkonnasäästlikult

’Roheväetamine’ tähendab looma- ja taimeriigile selgeid ja hindamatuid eeliseid. Meie õitsvatel põldudel koguvad mesilased mett. Keskkonnakaitsemeetmetest võiks nimetada veel praktilist linnukaitset (kasvatusaladel on umbes 750 pesakasti, mida töötajad pidevalt jälgivad ja puhastavad), ja tunduvalt vähenenud kemikaalide kasutamist (umbes 80%).

Pinnast väetatakse ainult eelnevalt kindlaks tehtud toitainete puudumise korral ning seda tehakse optimaalsel ajahetkel. Orgaanilise väetisena kasutatakse ka sarvelaaste. Tänu sellise väetise aeglasele imendumisele on taimedel aega toitaineid omastada ning lämmastikku ei uhuta põhjavette. Seepärast ei ole ka hilissuvel pinnase süvakihtides tavapärasest rohkem väävlit, mis annab tunnistust vajaduspõhisest väetamisest.  Keskkonnakaitsenõuetest lähtuvalt peetakse ettevõttes kartoteeki, kuhu kantakse  täpselt kasutatud väetise liik, kogus ja väetamise aeg.

Istutatud puittaime istutusaugule tehakse kastmisääred, mis võimaldavad kastmisvahenditega vett sihipäraselt taimele valada. Seeläbi väheneb kastmiseks vajaliku vee kogus tunduvalt.

Looduskaitsepiirkonnas asuva peakontori 11 hektari suuruse maa-ala kujundamisel lähtuti ökoloogilisest üldkontseptsioonist, mis hõlmab ka vee puhastamist. Põhimõtteks on, et tekkivat heitvett, nii halli vett kui pinnasevett, ei juhita mitte kanalivõrku, vaid see puhastatakse sealsamas territooriumil ja nõrutatakse pinnasesse tagasi. Tekkivat muda kasutatakse täielikult väetisena ära.

Hooned

Laadimishall on kaasaegne laadimiskoht, kus taimed on enne transportimist ja ka laadimise ajal optimaalselt kaitstud, kuid samas arvestatakse ka töötajate kasvavate nõudmistega töötingimuste (niiskus-, külmakaitse) osas. Selle rajamisel tuli ehitusmaterjalina kõne alla vaid puit kui ökoloogiliselt ja ehitusbioloogiliselt väärtuslik materjal. Puidust ehitatud halli pindala on 80 x 50 meetrit, suuri puid arvestades loodud põhiplaani mõõtmed on aga 92 x 60 meetrit. Vaid tugipostid on hoone kandevõime tagamiseks valmistatud terasbetoonist. Katuseharja koha peal on halli kõrgus 18 meetrit. Halli seinte ja lae soojustus võimaldab  hoones mõnusalt külma tundmata töötada ka siis, kui väljas on kuni 10 külmakraadi.
Samasuguse konstruktsiooniga on ka halli vahetusse lähetusse ehitatud töökoda ja garaaž. 1994. aastal rajati kõigile kolmele hoonele haljaskatus üldpindalaga 6740 m².

Kõigi kolme hoone haljaskatused on ökoloogiliselt tasakaalus. Selline katus peab hästi vett ja loob putukatele uusi elupaiku. Samas kaitseb haljaskatus tõhusalt ja püsivalt katusetihendust, vähendab termilist stressi (tasakaalustades temperatuuri kõikumist), kahandab UV-kiirguse kahjulikku mõju ja vähendab tänu mineraalsetele kihtidele tuleohtu.
Büroo- ja sotsiaalhoone on sõrestikehitised (tugisammastega sõrestikhooned) ning ehitatud energiamajadena. 37 x 20 meetri suuruse kahekorruselise büroohoone seinad on läbinisti klaasist. Tänu sellele on ligi 30 bürootöötajal piisavalt valgust.
Sotsiaalhoones on riietusruumid, duširuum, kohvik ja 15 korterit töötajatele, praktikantidele ja õppuritele.