1. ISTUTUSAEG

Avamaa taimi võib põhimõtteliselt istutada kogu puhkeperioodi vältel (ca oktoobri keskelt kuni aprilli keskpaigani), kui ilmastikutingimused ei sea selleks piiranguid. Võimalusel tuleks järgida puittaimedele sobivaid istutusaegu, kuna taimed arenevad siis jõudsamalt.

Sügisene istutamine: Igihaljaste okaspuude ja igihaljaste lehtpuude istutamiseks sobivad kõige paremini september ja oktoober, kuna selleks ajaks on intensiivne kasvuperiood lõppenud ja pinnase temperatuur soodustab veel juurte arengut.

Suvine istutamine: Konteinerisse pakitud taimi võib istutada ka suvekuudel. Üheks võimaluseks taimi vegetatsiooniperioodil istutada on teha seda projektipõhise haljastuslepingu raames. Sel juhul valmistatakse taimed juba kevadel tarnimiseks ette ning kuni tarnetähtajani hoitakse neid spetsiaalses suvemullas, tagades neile asjatundliku hoolitsuse. Põhimõtteliselt kaasnevad suvise tarnega suuremad hoolduskulud, kuna taimi on vaja näiteks rohkem kasta.

Kevadine istutamine: Sobib okaspuudele, eriti seedri (cedrus) ja mammutipuu (sequoiadendron) istutamiseks. Ka tamme (quercus) ja kaske (betula) võiks ideaaljuhul, kuid mitte tingimata, istutada kevadel.

2. TAIMEDE SAABUMINE ISTUTUSKOHTA

2.1. Mahalaadimine

Puittaimed tuleb kohe pärast istutuskohta saabumist transportveokilt maha laadida. Kuna kaubaveokitel puuduvad spetsiaalsed mahalaadimisseadmed, tuleb eelnevalt muretseda vajalikud masinad nagu nt haakeseadmetega kopp või rataslaadur. Mullapalliga puid võib tõsta ainult mullapallist ja seda mullapallile asetatavate tõstetroppide abil, kuna tüvest tõstmine võib koort tugevasti vigastada. Kaitselinti mässitud tüvest võib tõstmist ainult tasakaalustada. Mahalaadimise abivahendeid, nagu nt tõstetroppe ja kaitselinti, on võimalik meie käest osta.

Joonis 1 Puu õige mahalaadimine tõstetroppide ja kaitselindi abil

Suuremate puude mahalaadimiseks on vaja piisava tõstejõuga tõstukit. Selleks tuleb juba eelnevalt teada tarnitavate puude kaalu. Seejuures võiks lähtuda allolevas tabelis toodud andmetest. Mullapalli mõõtmed ja mahalaaditavate puude arv ühe sadulveoki kohta annavad Teile lisainformatsiooni näiteks selleks, et valmistada ette istutusaugud ja osata arvestada mahalaadimise ajakuluga.

Juhul kui soovite istutusaugud enne taimede saabumist valmis kaevata, palun küsige meilt mullapallide konkreetseid mõõtmeid.

Kui tegemist on väga suurte puudega, tuleks meiega eelnevalt kindlasti nõu pidada.

Tabel 1 Puude mullapallide suurused ja kaalud

Tabelis toodud andmed on umbkaudsed – võimalikud on puuliigist, pinnasest ja ilmastikutingimustest tulenevad kõrvalekalded.

2.2 Taimede hoidmine enne istutamist

Kui taimi ei ole võimalik kohe pärast mahalaadimist istutada, tuleb nende juurepall sobiva niiske pinnasega asjatundlikult katta (nt huumusrikka mullakihi või lehtedega). Enne seda tuleb aga taime juuri või mullapalli piisavalt niisutada. Tihke ja niiske pinnas ei ole taimede hoidmiseks sobilik. Mullapalli ümber olevad nöörid ja muud sidemed tuleks eemaldada, seda eriti hiliskevadel.

3. ISTUTAMINE

3.1 Istutusauk

Kasvamiseks sobilike eeltingimuste loomiseks tuleb taime juurtele jätta arenemiseks võimalikult palju ruumi. Keskmiselt ja jõudsalt kasvavate puuliikide juureauk peaks võimalusel olema 16 m² suurune ja selle sügavus võiks olla 0,8 m või enam (veelgi parem 1,5 m), vähe kasvavate ja väikese võraga puude juureauk võiks olla 12 m² suurune (vrd DIN 18 916 Vegetatsioonitehnika maastikukujunduses; taimed ja taimetööd).

Taime istutamisel looduslikku pinnasesse peab istutusauk olema vähemalt 1,5 korda suurem kui tema mullapalli läbimõõt. Suuremad istutusaugud on põhimõtteliselt paremad. Et taimedel oleks kergem juurduda, tuleks istutusaugu põhi ja seinad kobestada. Pinnas tuleb august kihiti välja tõsta ja hiljem istutusauku täites jälle kihiti tagasi asetada. Kui pinnas on liialt savine, on uute juurte arenemise soodustamiseks soovitatav lisada istutusauku ka pinnaseparandajaid nt liiva või laavatükke.
Orgaanilisi pinnaseparandajaid (komposti jm) ei tohi panna rohkem kui 30 cm sügavusele, kuna sellest madalamal võib hapnikupuuduse tõttu tekkida mädanemisprotsess. Tihkelt niiske pinnase korral tuleb istutusaugu põhi läbi puurida ja liigne vesi nt drenaaži abil ära juhtida.

Kuna väljatõstetud ja kobestatud pinnas hakkab hiljem istutusaugus vajuma (ca 10 cm 1 m täitematerjali kohta), tuleb istutusauku pandav pinnas kiht-kihilt ettevaatlikult kinni trampida. See vähendab ohtu, et taim satub istutamisel liiga sügavale.
Puu tuleb istutada nii, et selle mullapalli ülemisele servale ei kuhjuks liigselt pinnast, kuid seejuures tuleb arvestada, et istutusauk hakkab aeglaselt vajuma.

Pärast puu asetamist istutusauku tuleb mullapalli kate ja traat juurekaela kohalt lõdvemaks lasta. Mullapalli kate ja tsinkimata traat jätta aga mullapallile, sest nad kõdunevad pinnases kiiresti.

Joonis 3 Kobestatud seinte ja põhjaga istutusauk ja ideaalne istutuskõrgus

3.2 Kastmine

Kastmiseks teha ümber istutatud puu kastmisnõgu, mille läbimõõt peaks olema väiksem kui juurepalli läbimõõt, et tagada kastmisvee jõudmine mullapalli.

Esimestel aastatel pärast istutamist tuleb puud kindlasti kasta. Kastmisvett peaks olema nii palju, et oleks võimalik nii puud ümbritsev pinnas, istutusaugus olev substraat kui ka mullapall läbi niisutada.

Joonis 4 Kastmisnõgu

4. PUUDE LÕIKAMINE

Mullapalliga taimedel või konteineris olevatel taimedel tuleks teha hoolduslõikust. Viirpuu (crataegus), õunapuu (malus), pirnipuu (pyrus) ja akaatsia (robinia) erinevaid liike tuleks rohkem tagasi lõigata.

Joonis 5 Puu enne tagasilõikamist	Joonis 6 Puu pärast tagasilõikamist

Ilma mullapallita puittaimede võra tagasilõikamine kiirendab nende kasvu ning soodustab uut võrsumist. Võrseid lühendatakse ca 1/3 võrra. Juurte lõikamiseks kasutatakse terariista.

5. PUUDE TOESTAMINE

Kasvufaasis peaksid puittaimed olema toestatud, et kindlustada nende õige asend ja vältida puu liikumisel tema arenevate peenjuurte pinnasest lahtimurdumist. Puu sobilikuks toestamiseks pakume kahte tugiposti, puu toestikku (3- või 4-nurgelist), pingutusköisi ja pinnasesse ankurdamise mehhanismi.

Joonis 7 Puu ankurdamine pinnasesse

6. VÄETAMINE JA KÜLMAKAITSE

Pilliroomattide või juteriide mähkimine puu tüve ümber vähendab tüvekoore kaudu toimuvat aurustumist, kuid kaitseb kambiumi ja puusooni ka ülekuumenemise eest.

Pilliroomatid osutusid Quedlinburgi ja Weihenstephani õppe- ja katsemajandis läbiviidud testimiste põhjal kõige sobilikumaks tüvekaitsematerjaliks.

Kasulikud lingid

Täielik planeerimisabi (928 KB)
Okaspuude planeerimisabi – välised tunnused (441 KB)
Okaspuude planeerimisabi – kasutamine (159 KB)???
Okaspuude planeerimisabi – Omadused ja nõuded (279 KB)
Rohttaimede planeerimisabi (228 KB)

Planning Tips Trees and Shrubs – comprehensive (928 KB)
Planning Tips Trees and Shrubs – Appearance (441 KB)
Planning Tips Trees and Shrubs – Use (159 KB)
Planning Tips Trees and Shrubs – Characteristics and demands (279 KB)